Rahvapärimus
Eesti rahvapärimus on täis põnevaid lugusid, nõnda ka meie kandi lood on uskumatult ilusad ja vägevad. Head tutvumist!
(Lood Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividest, kel huvi, leiab sealt lisa.)
VANAD JUTUD JA MUISTENDID
ERA II 239, 267 (33) < Tartu-Maarja khk., Kastre-Võnnu v., Alevi k., Laari t. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Ann Kurvits, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Alevi külas asub Kandsi kõrts. Minu mees läks kala püüdmast tulles kõrtsi. Sõudnud paadi kaldasse, astunud paadist välja, tõmband lootsiku kaldasse, pööranud enese ümber, et hakata minema. Korraga näinud ta jõe ääres kivil istumas ühte ilusad naisterahvast. Tal olnud pikad vahased juuksed, mida ta sugenud. Mees, nähes naist, nagu ehmus ja hüüdnud: "Püha ristike, mida ma nüüd näen! Nagu ta seda saanud ära ütelda, olnud ilus naisterahvas kadunud nagu tina tuhka.
ERA II 239, 265 (30) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vaestemaja - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Liisa Ader, 64 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
See oli vanal ajal, kui veel rahvas Taarat kummardasivad. Aga tol ajal kummardasivad paljud inimesed ka teisi jumalaid. Nii peeti paljudes kohtades "puuke" ehk "kratte", mis olid nende pidajatele enam kui teistele Taara. Krattide ja puukide kõrval elasid vägevad nõiad, need kõige kurjemad inimkonna vaenlased. Nad elasid võrdlemisi jõukalt, sest igas külas oli oma nõid, kes olid üksteisega vaenujalal. Nii juhtus, et keegi külavanem abiellus ühe ilusama naaberküla neiuga. Kui pulmarong oli sõitmas läbi metsa, kus naaberküla nõid varjul oli ja vaatas kadedusega noort neiut nooremehe kõrval istumas, sest ta oli ise ka armunud sellesse tütarlapsesse, oma piiritus vihas muutis ta kõik pulmarongi rahva huntideks, kes hüppasid saanitelt ja jooksid metsa.
ERA II 239, 265/7 (32) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Liisa Kuslapuu, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Minu ema läks metsa, et säält sirbiga heina lõigata, ise kartnud, kui metsavaht näeb, siis pole hääd, sest metsavaht oli kuri mees. Kui ta küürutanud maha, et heina lõigata, näinud ta teisel pool pajupõõsast ühte teist naist ka heina lõikamas. Ise mõtelnud, egas ma üksi pole ja hakkanud rääkima, et näe, siin on ka teisi heina lõikamas, mina arvasin, et olen üksi. Kuid võõras ei ole vastanud midagi. Ema hakand ka heina lõikama. Saand mõne pihutäie ära lõigata ja siis vaatanud, kus see teine naisterahvas jäi või kus ta lõikab. Aga ta ei näinud enam midagi. Võõras oli nagu maa alla kadunud. Vaatas ringi ja isegi hüüdnud, siis läinud vaatama, kuhu võõras jäi, aga tema imestuseks oli hein terve, maha sõkkumata ja lõikamata, kus ta nägi võõrast heina lõikamas.
Kalevipoig Peipsi veeren võttis lingukivi. Edimese kivi visas Lääntsi jõe pervesse ja tõese kivi visas Kavastu tii pervesse. See kivi on nii suur, et 10 miist saavad sääl üüd jääda. Kalevipoig visas selle kivi Peipsi järve äärest.
ERA II 239, 615 (6) < Tartu-Maarja khk., Tammistu v., Kisla t. - Järti Reili, Tammistu algkooli õpilane < Marie Müürsepp, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääsküla liina väretid seisava Lauke järve vii siis. Kõik see Sääsküla varandus seisab Pähkla saares - kuld, hõbe ja kolm hobese pääluud, kellega Karl XII ratsutas.
ERA II 54, 208 (224) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui virmalised vehklevad, siis muudab ilma.
ERA II 54, 208 (225) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui vikerkaarel on mõlemad otsad vees, siis võtab vett ülesse.
ERA II 54, 208 (226) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui vikerkaar kõrge, tuleb kuiva, kui madalal - vihma.
E 82174 (2) < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - M. Vardja, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui lõoka venal kuul välja tuleb, saab lühike kevad, tuleb aga noorel kuul, siis pikk kevad.
E 82174 (7) < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - M. Vardja, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tuleb kägu kevadel välja, kui puud on veel raagus, saab hää vilja-aasta.
ERA II 54, 202/3 (202) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Nad kujutasid, et maal on kõva põhi all, nagu majale tehakse vundament alla. Maa (maapind) on nagu vaip voodi peal.
Mõned seletasid: maakera peab käima nigu ümber telje, aga kuidas on see võimalik? Vankri telg tahab ühtelugu määrida, aga maakera telg on suur, kes seda siis määrib?
ERA II 54, 203 (203) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Arvati vanasti, et pilved käivad taeva peal, mitte all. Alt kukuksid varsti maha. Vesi langeb kuu, päikese ja tähtede peale ja sellepärast nad ei paista.
ERA II 54, 203 (204) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Pilved tulevad sellest, et kui taeva äär on meres, siis ajab sealt vett üles mööda taeva äärt ja pärast hakkab maha sadama.
ERA II 54, 203/4 (205) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Lihavete esimese püha homingu päike peab tantsima. - Olen ise seda näind.
Enne tõusis üks kuma, nagu hele koidukuma. See nõkkus nii kahele poole. Siis viskas päikse üles üks pool sülda. Siis langes tagasi ja jäi pisut tumedast üks paar minutit. Siis kui viskas kõrgemale kohe tükk maad ja ikka liikus õrnalt nagu kaste tuule käes.
ERA II 54, 204 (206) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Seda hoiatati, et vastu kuud ja vastu päikest ei tohi näidata, et sõrm jääb kõverast.
ERA II 54, 204 (207) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui vastu kuud või päikest kuseda, siis pidi selle peale tulema üks raske nuhtlus.
Noort kuud tervitasid tüdrukud ja vanadmutid:
Tere, tere, noor kuu!
Valgust sulle, kannid mulle!
E 82026 (20) < Tartu-Maarja khk., Haaslava v., Ihaste k., Luiska t. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Juhan Pall, 57 a. (1932) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ilmub äkki üks või paar joont üle taeva, siis on varsti sadu.
E 82026 (22) < Tartu-Maarja khk., Haaslava v., Ihaste k., Luiska t. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Juhan Pall, 57 a. (1932) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui taevaserv õhtul kollane, siis tuleb vihmane, aga kui punane, siis kuiv ilm.
E 82033 (12) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k., Tinakanni t. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Leena Aprill, 75 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui mahla saab enne jüripäeva, siis tuleb enne joomist nägu pesta mahlaga, siis ei tule tedretähti ega naelu.
NÕIDUSSÕNAD. NÕIAD.
E 75267 < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Leida Martinson, õpil. < L. Allikas (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jõuluõhtul võttis peremees igast viljast peotäie teri, viskas nad vastu lage ja ütles sealjuures: "Jumal, lase mu vili tuleval aastal nii kõrgeks kasvada!"
E 82024 (12) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k., Veski - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Anu Sulg, 80 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanarahva tarkust.
Linu peab alasti külvama ja hüüdma: "Jumal, sa näed, et ma alasti olen, õnnista mu kehakatet!"
ERA II 239, 279 (6) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Sõstra t. - Luigi Oras, Kavastu Maanoorte ring < Jaan Mölder, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kavastu mõisat on valitsenud Hull-parun oma poolvenna Must-paruniga. Hull-parun on ajanud alati habemenoaga oma pää paljaks. Must-parun on olnud väga musta jume.
Kaks väikest tüdrukut kord Hull-parunit nähes pagenud hirmuga Saaresilla alla. Hull-parun kihutanud sillale, kiskund sillalt ühe palgi ja tõmmand lapsed juukseidpidi välja ning peksnud nuudiga. Lapsed saand jooksma lähedal asuvasse majja. Ka sinna kihutand järele ja hobusega uksest sisse.
Linna sõites on linnalapsed karjund tänavatel: "Hull parun, hull parun! Vahel on ta lastele raha loopind, et need oma suu peaksid.
Üks mees on jälle mõistnud Kavastus vitsasõnad. Pekstud teda palju tahes, ikka olnud tal meel rõõmus ja viga mitte kuskil. Tihti öelnud peksu lõppedes: "Ata-ata, sopa-sopa.
LOODUS JA METSLOOMAD
ERA II 239, 249 (9) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Pensa t. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Ann Pensa, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kõrgeperve metsas asub Maadepera oja suubumiskohas ürgorgu vana vesiveski tamm, muldvallid on säilinud ja veskikivi august olevat puu läbi kasvand, aga aeg on hävitand kõik legendid selle kohta.
ERA II 239, 253 (19) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vaestemaja - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Mihkel Peitel, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kastre-Võnnus Ääro talu juures kasvab hiietamm, mille laiade okste all on ohvrikivid, kus käidud ohverdamas, kuid aeg on hävitanud mälestuse. Keegi ei mäleta ohverdamist, aga ohverdamise koht on säilinud.
ERA II 239, 271 (37) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < rahvasuust (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Põhjasõja ajal on üks Rootsi sõjalaev Kastre alla Emajõe põhja lastud, kus ta praegu veel jõe põhjas lamab. Kord Kastre parun von Essen lasknud sellele laevale trossid külge siduda ja rakendanud härjad ette vedama. Suure vedamise pääle kerkinud laevapõhi vee pääle. Korraga tulnud laevast väike punane koer välja, haukunud paar suutäit, siis kadunud ära. Sellejärele lastud laeval trossid küljest ära võtta ja laev vajunud jõepõhja tagasi.
Kui puulehed suvel läigivad, on vihm ligi.
E 81977 (2) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - Hedda Koppel, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Mart Aprill, 75 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees kahel käel külvama.
E 81977 (3) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - Hedda Koppel, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Mart Aprill, 75 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On pihlakatel palju marju, on vihmasügis.
E 82023 (1) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Anu Sulg, 80 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui lõoke veebruari vanal kuul välja tuleb, saab soe kevade, kui aga märtsi noorel kuul, siis külm kevade.
E 82023 (2) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Liisa Tilga, 64 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003
Kui mihklipäevaks mets lehest ära läheb, saab rutuline kevade.
E 82023 (3) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Anu Sulg, 80 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui konnad aegsasti hauguvad, siis mets ruttu pakatab.
E 82025 (13) < Tartu-Maarja khk., Haaslava v., Ihaste k., Luiska t. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Juhan Pall, 57 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui kevadel toomingad kaks nädalat õitsevad, kestab sügis kaks kuud.
E 82025 (14) < Tartu-Maarja khk., Haaslava v., Ihaste k., Luiska t. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Juhan Pall, 57 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui mets ehib, peab põllumees kahel käel viskama.
Vanarahva tarkust.
Linu peab alasti külvama ja hüüdma: "Jumal, sa näed, et ma alasti olen, õnnista mu kehakatet!"
JUTTE ENDISTEST AEGADEST
ERA II 239, 255 (20) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vaestemaja - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Mihkel Peitel, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kikaste asundusest läbi, Luunja valla piirist umbes 50 m Kavastu poole kasvab suur vana lepp. Lepast 5 sammu Kavastu poole kasvas lepapõõsas. Ühel päeval lõuna söögitunni ajal ütles üks vanamees kivilõhkuja tütrele, kes isale süüa toonud, et võta labidas ja tule, kaeva selle põõsa juurest, siit saad raha. Kuid tüdruk kartnud ja ei läind, siis kutsus isa, see kaevand ja kaevand, aga ei leidnud enam midagi.
ERA II 54, 77/8 (66) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Siin Kansi kõrtsi all on kelder, kus Rootsi kuningas oma varanduse pand ja tütre vahiks juure.
Kansi kõrtsis eland Peeter Pistrik. Pühabe homiku läind jõele silmi pesema. Vaadand tahapoole - kõrtsi all kelder ja uks lahti. Läind vaatama.
Preili istund seal sees, küsind: Mis sa tahad?
- Raha tahan.
Preili visand talle kühvliga kuuehõlma sisse ja ütelnud: Ära sa ust kinni pane, kui välja lähed.
Peeter Pistrik arvand, et kui uks lahti jääb, mõni teine läheb ka sealt raha tooma, ja lükand ta uks prauhti kinni ja läind koju. Aga nigu tuppa saand, nii jäänd kohe nägemisest ära ja jäänd surmani pimedast. Viidud küll linna, aga abi pole saand. Ja keldri uks on kinni tänapäevani: pole keegi teda enam leidnud.
ERA II 239, 249/51 (12) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Pensa t. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Ann Pensa, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Alevi külas (Küla jääb tänapäeval Kavastu küla alale) elanud üks kange kütt, ta käind iga päev metsas jahil. Kord metsast tulles läind rehetaresse sooja. Seadnud püssi ahju kõrvale püsti, ise istunud ahju juurde sooja. Korraga läind uks lahti ja sisse tulnud kits. Tulnud ahju juurde, läind ahju pääle, säält edasi parsile, aga nüüd moondunud härrasmeheks ja hakanud partel tantsima. Kütt hüpand ka istmelt üles, hakand ka tantsima. Härra küsind: "Mis sa tantsid?" Kütt vastu: "Aga mida sa tantsid?" Härra vastand: "Selle ahju kõrval on raha auk ja seda ma tantsingi." Kütt vastu: "Mina ka sedasama." Härra ütelnud: "Mine rehe alla ja pista oma nina ukseprao vahele, las ma sülitan pääle." Kütt läind, võtnud püssi kaasa, pistnud aga nahkkinda pöidla ukseprakku, härra sülitand, mille tagajärjel kinnas kõrbend. Mees ütelnud: "Pista nüüd oma nina, las mina ka sülitan." Nagu härra pistnud oma nina ukseprakku, nii mees tulistand püssist. Natukese aja pärast läind vaatama, ei näinud enam midagi. Siis võtnud labida ja hakanud kaevama. Kuid ei ole leidnud otsitavat vara.
Kandsi kõrts asub vana Kandsi kindluse kohal, kõrtsi rehe alt läheb avaus alla vana kindluse keldritesse ja õõneskäikudesse. Kunagi on rahvasuus liikuma saanud järgmine jutt. Sinna on peidetud Rootsi kullatagavarad ja et säält keegi neid ära viia ei saa, on Rootsi kuningas pannud oma tütre sinna vahiks. Kord keegi mees, "kullahaige, läinud alla keldritesse seda vara otsima, läinud ühes keldrist teise, kuni jõudnud suletud uksega keldri juurde. Avanud ukse, keldris põlenud väike lamp. Ukse kõrval nurgas istunud ilus naisterahvas, kudunud sukka. Tema jalgade ees maganud väike koer. Naine küsinud, mida tulija soovib. Mees rääkinud oma loo ära, et tahab natukese raha. Naine võtnud kühvli ja annud selletäie mehele kulda. Mees võtnud kulla vastu ning hakkanud ära tulema. Naine ütelnud: "Ära sa ust kinni pane, kuid mees hakkas kartma, et võib-olla ässitab koera tagand kallale. Selles hirmus lükand mees ukse kinni, naisrahvas ütelnud: "Jää ise ka nii pimedaks, kui sa mind tegid. Välja jõudnud keldrist olnd mees varssi pime. Elanud pääle selle mõne aasta ja varisenud maamulda.
ERA II 239, 277 (3) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Muru t. - Luigi Oras, Kavastu Maanoorte ring < Juhan Kurvits, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kantsi kõrtsi all asuvas Kantsi koopas olevat peidetud rootslaste poolt varandusi. Kord käinud Kantsi Peeter koopas ja jäänud pimedaks. Siis lasknud Kastre Essen koopa suu kinni müürida. Seda kohta tähistavad praegu kivid ja kasvavad pajud. Koopas olevat kolm tuba: esimene tuba vasest, teine hõbedast ja kolmas kullast. Kõigis kolmes toas istuvat tütarlaps ja kuduvat. Kuid kuldtoa tütarlaps olevat nii ilus, et kes teda näeb, jääb pimedaks. Kantsist veidi Kastre poole on Emajões Rootsi sõjaaegne laev. Maantee ääres, kohal, kus on praegu Soroki ja Karu elamud, on olnud Kantsi kirik ja kabel.
Kavastu mõisa ligidal, nelja tee harul, mis viib koolimaja poole, on umbes piirikivi suurune kivi kaetud venekeelsete tähte ja arvudega
ERA II 54, 77/8 (66) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Siin Kansi kõrtsi all on kelder, kus Rootsi kuningas oma varanduse pand ja tütre vahiks juure.
Kansi kõrtsis eland Peeter Pistrik. Pühabe homiku läind jõele silmi pesema. Vaadand tahapoole - kõrtsi all kelder ja uks lahti. Läind vaatama.
Preili istund seal sees, küsind: Mis sa tahad?
- Raha tahan.
Preili visand talle kühvliga kuuehõlma sisse ja ütelnud: Ära sa ust kinni pane, kui välja lähed.
Peeter Pistrik arvand, et kui uks lahti jääb, mõni teine läheb ka sealt raha tooma, ja lükand ta uks prauhti kinni ja läind koju. Aga nigu tuppa saand, nii jäänd kohe nägemisest ära ja jäänd surmani pimedast. Viidud küll linna, aga abi pole saand. Ja keldri uks on kinni tänapäevani: pole keegi teda enam leidnud.
EKRK I 28, 225/6 < Tartu — L. Rootsmäe (1962)
Mäksa külanõukogu maa-alal, Veskimäe ja Telliskivi külade piiril, Soemäe ja Karu talude vahel tee ääres, on suur kivirahn, 3 m läbi mõõta, maast väljaulatuva osa kõrgus ligi 2 m, mille Kalevipoeg olevat Peipsi poolt siia visanud. Teine, suurem rahn, kukkunud maha end. Kavastu mõisa lähedale (viimane on hästi tuntud, kuid viimasel ajal vist lõhutud). Seda rääkis mulle Veskimäe küla põline elanik Arnold Suits, sünd. 1911. a., kes oma lapsepõlves kuulnud omakorda seda juttu vanarahvalt ja oma isalt.
ERA II 240, 606 (40) < Võnnu, Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää - H. Oja < Karl Orav, 56 a. (1939)
Kavastu mõisas asub suur kivi, mille olevat visanud sinna Kalevipoeg Tartu Toomemäe päält. Üks kivi olevat lennanud Peipsisse, teine Venemaale ja kolmas Kavastusse.
ERA II 239, 595 (2) < Tartu-Maarja, Tammistu v. - J. Reili < Marie Müürsepp, 73 a. (1939)
Kalevipoig Peipsi veeren võttis lingukivi. Edimese kivi visas Lääntsi jõe pervesse ja tõese kivi visas Kavastu tii pervesse. See kivi on nii suur, et 10 miist saavad sääl üüd jääda. Kalevipoig visas selle kivi Peipsi järve äärest.
ERA II 1, 737/8 (7) < Tartu l. < Võnnu khk. - Paul Ariste < August Gnadenteich (1928)
Võnnun on Koosjärv. Sääl soo pääl ikke nähtu vana paganat. Maganu suur must miis. Ninasõõrmed olnu ku ärjal. Nii norsanu, et mitme versta pääle olnu kuulda. Pikne akanu vanapaganad taga ajama. Es saa enamb kohegi minna ja pages sumdi Kavastu mõisa kohal jõkke. Vanapaganal olnu suur raudkepp käen. Sii jäänu Kavastude maha. Olnu viil ilda aegu Kavastu mõisa aidan.
E 32295/6 < Saarde khk., Kilingi v. — M. Saul (1897)
Kuidas siil omale okkalise kasuka sai
Kuldsel ajal tahtnud Kalevipoeg üle Emajõe silda ehitada. Selle tarvis toonud ta Võhma veskilt seitsesada saelauda.
Tee peal tulnud temale põrgupoiss vastu ja hakanud teda kiusama. Kalevipoeg lasknud lauad õlalt maha, võtnud ühe laua ja hakanud põrgupoissi vemmeldama. Tugeva löögi hoobis murdunud laud keskelt katki.
Nõnda purustanud ta juba kolmsada lauda ära, aga põrgupoiss ei ole veelgi taganenud. Seda näinud veike siil põesast. See ütelnud:
„Vägimees, vägimees, löö ikka servi lauda, servi lauda!“
Kui Kalevipoeg seda kuulnud, pöörnud ta laua käes servi ja hakanud siis vemmeldama. Ja vaat, laud oli hoopis tugevam vastu pidama. Nüüd põgenes põrgupoiss, et sinine tolm taga.
Nüüd käskinud Kalevipoeg, et see, kes teda õpetanud, põesast välja tuleks. Aga siil vastanud:
„Ma häbenen tulla, sest ma olen alasti!“
Nüüd astunud Kalevipoeg siili juurde, lõiganud enese kuuehõlma ära ja annud siilile katteks selle eest, et ta teda oli õpetanud laudadega põrgupoissi vemmeldama.
Nüüd, kui keegi siili näeb, see tuletagu seda meelde, et ta oma okkalise ülikonna Kalevipoja käest on saanud.
H II 49, 508/9 (1) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v. - Ernst Saabas (1894)
Muiste tulnud Vanaisa taevast maha ning kõik loomad kogunud endid tema ümber ja kaebanud oma häda. Üks ütelnud, temal olla joogijänu, teine – temal ei olla tööd, kolmandal olla igav jne. Vanaisa leidnud kohe head nõu ja ütelnud: „Ma näen, teil puudub midagi. Ma tahan teile tööd anda: kaevage endale üks jõgi ja tema jooksu tahan mina näidata.“
Kohe hakanud kõik loomad töösse: karu kaapinud käppadega, rebane vidanud sabaga sihti, linnud kandnud nokkadega pori eemale jne, millest saanud Taaramägi. Varsti olnud ka jõekraav valmis, aga vett ei olla sisse tulnud, selle muretsemine jäänud Vanaisa hooleks. Viimane tulnud jälle oma taevareisilt tagasi ja valanud vett oma kuldkarika seest loomade tehtud kraavi, millest Emajõgi saanud, ja näidanud, kuhu see jooksma pidanud. Kaks lindu pole aga mitte jõge tegema läinud, need olnud peoleo ja vihmakull. Neile pole Vanaisa trahviks nende laiskuse eest mitte jõest juua lubanud, vaid ainult puude lehtede pealt. Vanad inimesed räägivad, et kui peoleo ja vihmakull karjuvad, siis paluda nad vihma, mis puulehtede peale heitvat ja millest nad oma jänu kustutada võida.
ERA II 14, 531 (20) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. — P. Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929)
Kalevipoeg laudu vedänd üle Peipsi. Ütelnud:
„Peipsi järv perseni,
Emajõgi el'mäni (helmeteni),
Kuningjärv kurguni,
Mussjärv munnani.“
H II 28, 168 (16) < Äksi khk. - Karl Blaubrik (1889)
Emajõe pääle ei ole tohitud veskit ehitada. Ükskord hakatud ehitama, kui hääl jõest hüüdnud, ärge emajõe teed kinni pange. Mehed ehitanuvad aga ikka edasi. Hääl hüüdnud teist korda ärge emajõe teed kini pange, aga ehitajad põle midagi hoolinuvad. Kolmat korda hüüdnud hääl jõest, ja veske müürid langenuvad jõkke.